E-Eesti edulugu on püüdnud taas rahvusvahelise meedia tähelepanu – sedapuhku vääris Forbes’i artiklis kajastust eraldi ka meie riigi digitaalne kirjaoskus ning selle õpetamine maast-madalast siinses haridussüsteemis. Lisaks kõikvõimalikele bürokraatiat vähendavatele nüanssidele teenis märkimisväärsel määral tähelepanu ka Eesti innovatsioon haridusvaldkonnas.

"Aastaks 2027 üks kolmandik meie õpetajatest ja õpilastest õpib ja kasutab tehisintellekti tööriistu. Kui kasutad tehisintellekti tööriistu targemini kui keegi teine, oled tõenäoliselt võitja," ütles artiklis peaminister Kristen Michal.


Forbes tõi välja, et üks olulisemaid ülemaailmseid muresid tehisintellekti puhul on see, kuidas see tööturgu mõjutab: statistilised andmed ütlevad, et tehisintellekst asendab 9,1% ülemaailmsetest töökohtadest, teisest küljest aga 83 protsenti tööandjatest väidavad, et töötaja, kellel on tehisintellekti kasutamise oskused, jäetakse tööle. Seda silmas pidades on Eesti lähenemine olnud investeerida oma elanikkonda oskuste täiendamise kaudu, edendades rahva teadmisi ja oskusi tootmise, inseneeria, tehnoloogia ja IT-sektorites.

"Ainus viis on töötada targemini mitte kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Ja tehisintellekt aitab sellega," sõnas Michal.


Artiklis võttis sõna ka TI-Hüppe algataja Linnar Viik, kelle sõnutsi on Eesti suunamas oma tööjõudu just suunda, kus elanikud suudaksid tehisintellekti targalt ja tõhusalt kasutada.


"Tuleviku töökohti ei võta üle tehisintellekt, vaid inimesed, kes oskavad seda paremini kasutada," ütles Viik, üks Eesti digitaalühiskonna põhiarhitekte.

Forbes'i ajakirjaniku Mike Minevichi silmis siin kirjas sõnum, mida Ameerika Ühendriigid peaksid kuulda võtma: tööjõud tuleb panna mõistma kõiki neid arvukaid võimalusi, mida tehisintellekt neile karjääri ja elu üles ehitades pakkuda saab.

Ent kuidas Eesti edulugu Ameerika Ühendriikides rakendada?

"Tavaliselt saab edulugusid eksportida. Kui /…/ üks kolmandik meie õpilastest ja õpetajatest kasutab tehisintellekti tööriistu /…/, kui meil õnnestub seda teha, kasutatakse meie näidet tõenäoliselt üle maailma," sõnas Michal vastuseks ajakirjaniku küsimusele.

Kuid tehisintellekti tuleb siiski tutvustada ja õpetada kui tööriista, mitte midagi enamat. See ei ole kõiketeadmise lõppsiht, mis asendab haridust, mistõttu on mõtlemise, arutlemise ja probleemide lahendamise võime endiselt Eesti haridussüsteemi põhipädevuseks, rõhutati artiklis.

"Tehisintellekt annab kõik vastused ning kriitilise meele säilitamine tänapäeva maailmas on väga raske. Kuid see tuleb kooli õppekavast, et peaksid alati fakte kahtluse alla seadma ja fakte kasutama, mitte lihtsalt lugema pealkirju ja antud vastuseid," sõnas Michal. "Selline tehisintellekti juhtroll, mida anname oma haridustöötajatele, õpilastele ja nii edasi, ning ka selle kasutamine ettevõtluses ning teadus- ja arendustegevuses, aitab palju."

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi välja, et Eesti majanduslik konkurentsivõime sõltub sellest, kui hästi suudab riik noori inimesi tehisintellekti ajastuks eatte valmistada. Forbes’i ajakirjanik Mark Minevich peab Eesti lähenemist tehisintellektile potentsiaalse eduloo iduks.

“Selline pikaajaline mõtlemine ja valitsuse pühendumus on tegevus, mis seab Eestile pinnast ette aastakümnete pikkuseks eduks,” kirjutas Minevich, kiites Eesti kohanemist tehisintellekti kiire arenguga ning sellest tulenevat riikliku õppekava ümber kohandamisega.


TI-Hüppe suhtes väljendas optimism ka Bolti president Jevgeni Kabanov, kel on positiivne vaade riigi ja ettevõtete vahel tehtava koostöö suunas, mis puudutab hariduse edendamist.


"Eesti jätkab eeskuju näitamist, demonstreerides, kuidas avaliku ja erasektori partnerlused võivad hõlbustada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Seda on hiljuti rõhutanud TI-Hüpe, haridusprogramm, mis pakub Eesti kooliõpilastele ja õpetajatele tasuta juurdepääsu tehisintellekti õpperakendustele," sõnas Kabanov väljaandele.

Pikemalt saab lugeda siit.