Digiriigi arenguid kajastaval e-Eesti esitluskeskuse hommikuseminaril arutleti mitme muu teema hulgas ka selle üle, kas TI-Hüppest on saamas Eesti hariduses järgmine Tiigrihüpe.
TI-Hüpet esindasid programmi üks käivitajaid, VP diginõukoja liige Siim Sikkut ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia valdkonnajuht Riin Saadjärv. Tööandja perspektiivi tutvustas paneelis DreamApply asutaja ja haridusinnovaator Märt Aro.
Moderaator Johanna-Kadri Kuusk tõstatas paneeldiskussioonis küsimused, mis on tema kogemusel hiljaaegu tihtipeale TI-Hüppe teemalistele vestlustele tooni andnud: kas TI-Hüppe programm pole oma PR-kampaaniaga tegelikkusest ette jõudnud? Kas päriselt ka teatakse, mida tehakse?
“Teame, mis teeme ja meelega oleme ette jõudnud,” vastas seepeale Siim Sikkut. “24. veebruaril, kui riigipea [programmi] välja hõikas, oli tegelikult ka arusaam olemas, et see on tehtav. Läksimegi meelega väga avalikult välja – et oleks point of no return (et poleks tagasiteed – toim.).”
Täna õhus olev teadmatus jääb TI-Hüppe ümber keerlema mõneti ka tulevikus: Sikkut rõhutas, et TI-Hüpe on programm, mis ei saa kunagi päris valmis, kuna tehnoloogia uueneb pidevalt.
“See, mis täna on meil taskus, pole sama, mis on taskus sügiseks, järgmiseks aastaks. Läheme heas mõttes katsetama, looma midagi uut, nagu me pahatihti ikka Eestis oleme pidanud tegema,” märkis ta aruteluringis. "Ja see on okei, kui peame mitu korda proovima – maailmas pole seda ju varem tehtud."
Programmi edukuse mõõtmine
Millega mõõta TI-Hüppe tulemuslikkust?
HTM-i haridustehnoloogia valdkonna juht Riin Saadjärv tõi välja mitu pidepunkti, mille alusel TI-Hüppe edukust mõõta:
- Õpetajad on hakanud tehisintellekti kasutama selleks, et tööülesandeid efektiivsemalt teha
- Õpilased on asunud tehisintellekti kasutama targalt
- Õppijad on omandanud läbi tehnoloogia kasutamise õiged õpiharjumused ja mõtlemise võime
Kuidas neid pidepunkte aga ajas mõõta, on arutelu küsimus: ühte punkti on mõistagi kergem mõõta kui teist, rõhutas ta paneelis. “Oluline on silmas pidada, et muudatused hariduses ja nende mõjust aru saamine on tegelikult pikaajalised protsessid,” selgitas Saadjärv.
Esimesel aastal saab tema sõnutsi mõõta konkreetseid asju – näiteks, kui paljud õpetajad programmi kasutavad ja milleks –, kuid pikaajalisi eesmärke paika pannes tuleb silmas pidada kaugemat perspektiivi kui kevad 2026, toonitas Saadjärv.
Tehisintellekt ja tööandjate ootused
Arutelus kerkis esile ka küsimus, kuidas õpilasi tehisintellekti soovitud moel kasutama motiveerida. Märt Aro tõi esile tööandja perspektiivi kui olulise motivaatori õpilaste jaoks.
“Käisin poolteist aastat tagasi keskkoolis, kus küsisin noorte käest: “Paljud teist koolitööde tegemisel AI-d kasutavad?” Ainult kaks tükki tõstsid käed,” kirjeldas Aro. “Ma ütlesin neile: “Te astute siit majast ühel päeval välja ja siis hakatakse teilt eeldama seda, et te saate enam-vähem aru, mis tööriistad maailmas olemas on. Tööandja ootab oma töötajatelt ikkagi produktiivsust.””
Miks peaks olema tehisintellekti kasutamisest huvitatud aga õpetaja?
Aro rõhutas vestluses, et TI-Hüpe aitab oluliselt haridust personaliseerida, võimaldades õpetajatel tehisaru abil kasvõi lihtsamini näiteks tarvilikele õppemetoodikatele ligi pääseda.
“Eelmisel suvel oli mul pikem vestlus autistlike laste õpetajaga ning ta ütles, et 85 protsenti materjalist teeb ta oma lastele ise. See on meeletu aeg,” märkis Aro. “Metoodikad on tegelikult aga maailmas juba sageli olemas.”
TI-Hüpe peaks jõudma kõigini
Siim Sikkut toonitas paneelis, et tehnoloogias toimuva nihke tõttu ei peaks TI-Hüppe programm jääma ainsaks ja hüpe piirduma ainult koolidega – ka eri ameteid pidavad täiskasvanud ja ettevõtted vajavad TI-oskuste hüppelist arendamist.
“See on Eesti vaates esimene algatus suuremast jadast – nagu Tiigrihüpegi, mille järel viid järgmiste algatustega interneti ja digioskused kõikides vanustes inimesteni,” selgitas Sikkut.
Küll aga tuleb selle eesmärgiga rinda pista siis, kui TI-Hüpe on koolides edukalt sisse juurutatud: TI-Hüpe on siiski asutatud sihtotstarbeliselt fookusega just noortele ning esialgu laiemaks ei lähe, märkis Siim Sikkut lõpetuseks.